Millal keha alustab rasva poletamist

Lisaks innustasid mind iganädalased vestlused personaaltreeneriga nii üldistest inimorganismi eripäradest kui ka minu enda saavutustest ning regulaarsed kohtumised toitumisnõustajaga. Kui jooksed, tee sekka kuus kuni kümme 30sekundilist kiirendust, kui kõnnid, tee vahepeal jooksusamme. Kuna tegin ka tugevat jõusaalitrenni, siis oli oluline saada toidust valke kala, liha, muna, juust, kodujuust jms — pool taldrikust , väiksemas koguses süsivesikuid makaronid vms — kolmandik taldrikust ja kindlasti salatilisi ning värsket puu- ja juurvilja. Samuti, treenimine iga päev võib olla kahjulik su keha taastusvõimele, vähendab su võimet ehitada rasva põletavat muskli kude ja kahjustab su immuunsüsteemi. Lühidalt: joo ja mölla! Eriti satuvad löögi alla piirkonnad, kus on rasvavarud.

parim viis poletada jala rasva

Kui tõhus selline treening tegelikult on, selgitab teadliktreening. Fitnessimaailmas on eksisteerinud pikka aega müüt, et 1 nadal kaalukaotus keto intensiivsusega aeroobne treening kulutab rohkem rasvamassi kui intensiivsem anaeroobne treening.

slimming oo labi riided

Arvatakse, et kui südame löögisagedus suureneb ja väljub n-ö rasvapõletustsoonist, ei põleta keha energia saamiseks enam rasvu, vaid süsivesikuid.

Ka spordiklubides võib kardioseadmetel märgata funktsiooni fatburn zone. Nii treenitaksegi sageli ühes kindlas pulsivahemikus ühtlase aeglase tempoga ja pika kestusega, uskudes, et nõnda õnnestub kõige paremini rasva põletada. Aeg-ajalt aga kogetakse, et kaal püsib kuust kuusse samal tasemel või halvemal juhul isegi tõuseb ja seda mitte lihasmassi arvelt!

Kuidas kulutab treening energiat? Mida intensiivsemaks muutub treening, seda rohkem tugineb keha anaeroobsele energiatootmismehhanismile. Aeroobse väiksema intensiivsusega tegevuse juures kasutatakse energiaallikana eelkõige rasvu, anaeroobse suurema intensiivsusega juures aga rohkem süsivesikuid.

  1. Kuidas põletada rohkem rasvu? - Toit ja trenn - Tervis
  2. Kui tõhus selline treening kehakaalu mõttes on?

FOTO: Teadliktreening. Isegi maratoni joostes tugineb keha mingis osas anaeroobsele energiatootmisele. Anaeroobne ja aeroobne mehhanism pole nagu lüliti, et vahepeal töötab üks ja siis teine, ühel hetkel rasv põleb ja teisel mitte. Rahulik, ajaliselt pikem treening võib küll kulutada rohkem energiat trenni ajal, aga energiakulu pärast trenni võib olla tagasihoidlikum kui lühema intensiivsema treeningu puhul.

Põhjuseks on intensiivsema treeningu suurem järelpõletusefekt.

Mida pead tegema, et rasva põletada? 🔥🔥🔥🔥 – Erik Orgu blogi

Siiski pole see järelpõletusefekt ka väga suur — parimal juhul 5—16 protsenti trenni energiakulutusest. Mida intensiivsemalt treenid, seda märgatavam see efekt on.

  • Rõõmsa rasva tantsutuba | TANTSUKUUKIRI
  • Kaalulangus ja raske hingamine koertel
  • Mis täpselt toimub organismis „rasva põletamise“ käigus? - Forte
  • Kuidas põletada ROHKEM rasvu! – ccg.ee

Kui tahad kulutada ka pärast trenni, slimming oo labi riided rohkem energiat, tuleb trennis tugevalt pingutada.

Kuidas kahandada rasvamassi? Vaatenurgast, kui palju kulutab inimene protsentuaalselt energiat rasvade ja süsivesikute arvel, oleks rasvapõletuseks kõige parem tegevus magamine.

Ent magamine kulutab väga vähe energiat ja absoluutväärtuses ka rasvu. Rasvapõletuse seisukohast ei ole niivõrd oluline rasvade ja süsivesikute kasutamise suhe treeningul, kuivõrd kogu treeningu mõju üldisele energiakulule.

rasva kadu madala energia

Kuigi ühtlase tempoga pikalt kestva aeroobse treeningu puhul n-ö rasvapõletustsoonis kasutatakse energiatootmiseks protsentuaalselt rohkem rasvu, on energiakulu ja selle mõju rasvapõletusele hoopis ulatuslikum intensiivsemate treeningute, näiteks intervalltreeningu HIIT puhul.

Pole mõtet hinnata rasvapõletust tunnist tundi, vaid pigem päevast päeva, nädalast nädalasse jne — et sel oleks kehakoostisele märkimisväärne mõju.

Registreeru

Rahulik treening võib millal keha alustab rasva poletamist kehale vähem koormav kui intensiivne ning seda jõuab rohkem teha, kuid ajaühiku kohta on see vähem produktiivne. Eesmärk põhivastupidavus? Selles artiklis räägime rasvapõletustsoonist rasvamassi vähendamise kontekstis. Vastupidavusspordis on rasvapõletustsoonil teine tähendus. Vastupidavussportlased otsivad pulsitsoone, kus nad suudavad kõige kauem pidevat kehalist tööd teha. Keha rasvavarud on suuremad kui süsivesikuvarud ning eesmärk on võimalikult palju süsivesikureservi säästa, et võistluse lõpus oleks veel jaksu intensiivselt spurtida.

Põhivastupidavuse arendamiseks kasutatakse ühtlusmeetodit, mille puhul on pulss ühtlane ja alla anaeroobse läve ning tööd tehakse suhteliselt kaua. Näiteks keskmiselt võib põhivastupidavustrenn olla pulsiga — ja kestusega 30—90 minutit. Et individuaalselt sobiv pulss täpselt teada saada, tehakse koormusteste.

Kui oled algaja Oled mitu kuud teinud kardiotreeninguid ühtlase aeglase pulsiga ja täpselt sama sagedusega igal nädalal. Treeninguid alustades nägid selgelt, kuidas kehakaal kukub, kuid nüüd on see toppama jäänud. Sa küsid: mis on valesti, miks kaal enam ei lange? Algul oli sinu treenitus väga väike ja igasugune energiakulu tuli eesmärgile kasuks.

Paraku pole kulutused võrreldes energiatarbimisega enam piisavalt suured.

Navigeerimismenüü

Seega tuleks treeningukoormust kasvatada. Mida teha? Oletame, et sinu kardiotreeningu intensiivsus ja kestus on seni olnud lööki minutis ja 45 minutit. Sul on valida, kas suurendada nüüd oma treeningute intensiivsust või kestust. Näiteks proovi treenida intensiivsusega lööki minutis ja 45 minutit või lööki minutis ja 50 minutit.

Kui treenisid enne juba intensiivsemalt või kauem, lisa energiakulu suurendamiseks siiski midagi juurde, näiteks 5—10 protsenti intensiivsusele või kestusele. Kui oled edasijõudnu Oled teinud pikka aega samas rasvapõletustsoonis trenni ning kaal ei taha enam muutuda.

Sinu hommikune puhkepulss on juba alla 60 löögi minutis, mis näitab üpris head põhivastupidavust. Selmet jätkata aeglase pulsiga kardiotreeninguid, mille energiakulu on sulle liiga väikeseks muutunud, võiksid lisada oma kavasse suurema intensiivsusega intervalltreeningu.

Kui selline intensiivsus ja intervallide arv on sinu jaoks esialgu liiga suur, võid seda kohandada. Näiteks tee pool minutit intensiivset ja neli-viis korda rohkem rahulikumat trenni ning seitsme intensiivse intervalli asemel hoopis viis või kuus. Intensiivsema treeninguga on suurem oht ületreeninguks. Jälgi oma tervist, enesetunnet, puhkepulssi, sooritusvõimet, tuju. Olulisim — energiadefitsiit Rasvapõletuses mängib ülisuurt rolli ka tarbitava energia hulk, seega peaksid rasvapõletajad ennekõike muutma oma toitumise eesmärgipäraseks — parandama toiduainete valikut ja vähendama portsjoneid.

Arvestada tuleb sellega, et treenituse kasvades hakkab organism kulutama sama töö tegemiseks vähem energiat. Seepärast on vaja anda kehale järjepidevalt natuke millal keha alustab rasva poletamist koormust, et energiakulutus oleks rasvapõletuseks piisav.

Artiklid › Treening › Millal on parim aeg rasvade põletamiseks? | ccg.ee

Vastasel juhul tekib arengus seisak või isegi taandareng. Pea meeles: ära muretse pisidetailide pärast, millal, mida ja kui palju sa põletad. Rasvapõletuse edu määrab üleüldine energiakulu ja energiatarbimine. Pole mõtet ennast mitu korda päevas kaaluda, et hinnata, kuidas on treening kaalule mõjunud. Treeningujärgne kaalulangus on tingitud suuresti vedelikukaotusest ja päeva jooksul võib kaal kõikuda palju just vedeliku- ja toidumassi tõttu.

Kaalu end pärast ärkamist ja WCs käimist ning alati samadel tingimustel. Tagasi üles.