Veesisalduse rasva kadu

Vee omastamine Esiteks on vee täielikuks omastamiseks vaja puhast, kaalumata veemolekuli. Kui palju vett juua? Vee kadu lihast säilitamise ajal toimub vee aurumise tõttu liha pinnalt. Niisiis põhjustab selle puudus menstruaaltsükli häireid ja munasarjade talitlushäireid.

Vesi Vesi Vesi on inimese veesisalduse rasva kadu peamine koostisosa ja on elulise tähtsusega organite funktsioneerimisel ja termoregulatsioonis. Vees lahustub rohkem aineid kui üheski teises teadaolevas lahustis.

Veesisaldus toidus

Enamik meie rakkudes toimuvatest keemilistest reaktsioonidest vajavad toimumiseks vett. Vett on vaja toitainete ja hapniku transportimiseks kõigi keharakkudeni. See aitab muundada toitu energiaks ja toitaineid omastada. Vesi hoiab kehatemperatuuri stabiilsena ja kaitseb elutähtsaid organeid, osaleb kehavormide säilitamises ja on oluline naha tervisele.

Vesi aitab organismil vabaneda jääkainetest — higi ja uriiniga väljuvad kehast paljud jääkained, vesi pisarad, sülg uhub ära ja lahjendab ärritavaid aineid.

veesisalduse rasva kadu

Samuti on vesi abiks hingamisel. Vesi moodustab umbes kaks kolmandikku meie kehamassist.

veesisalduse rasva kadu

Veebilansi regulatsioon on tihedasti seotud elektrolüütide tasakaaluga. Kui kehas on vett liiga palju, eritub lahjemat uriini ja kui keha vedelikes muutub elektrolüütide kontsentratsioon liiga kõrgeks, saab aju janukeskus stimulatsiooni, mis viib janutunde tekkele ning neerudes väheneb vee eritumine.

Liha kvaliteet Liha veesiduvus Liha veesiduvusest olenevad lihasaaduste omadused ja nende väljatulek toormes. Liha veesi­du­vusvõime määratakse seotud vee hulga järgi ja väljendatakse protsentides liha massi või li­ha kogu niiskuse suhtes.

Vedelikukadu toimub uriiniga, roojaga ning aurustumisel naha ja hingamisteede kaudu. Tervetel täiskasvanutel ületab päevane uriini hulk ml ning on normaalselt 1—2,5 liitri vahel.

Rooja kaudu väljutub vett tavaliselt — ml päevas, kuid see kogus suureneb tunduvalt kõhulahtisuse korral. Aurustumisega kaotab inimene päevas vett keskmiselt — ml kehapinna 1 m2 kohta mõõdukas kliimas.

veesisalduse rasva kadu

Higistamiskaod on tavaliselt väikesed, kuid need suurenevad mitme liitrini päevas kuumas ja niiskes keskkonnas või tugeva kehalise töö korral ka mõõdukates tingimustes. Veevajadus Enamik tervetest inimestest rahuldavad päevase vedelikuvajaduse juhindudes janutundest.

veesisalduse rasva kadu

Tervetele inimestele ei ole täpset soovitust päevase veetarbimise osas, kuna vedelikuvajadusel on märkimisväärsed individuaalsed erinevused ja see on tingitud füüsilisest aktiivsusest ja klimaatilisest olukorrast. Veevajadus sõltub mitmetest füsioloogilistest ja tegevusega seotud asjaoludest: vanusest.